Ma olen ikkagi veits liiga laisk, et blogi kirjutada. Nüüd ma mõtlesin, et äkki peaks, aga ega ma väga täpselt ju ei mäleta ka, mis toiminud on. Pilte panen ülesse veidi usinamalt ja sealt saab ka veits aimu.

Eelmine nädal olin suht vähe tööl. Seega üritasin ikka igapäev midagi teha. Esiteks me käisime mingite Annu sõpradega North Shorel Waimeia beachil. Sinna sõit oli äge, seal olek veel ägedam ning tagasisõit samuti äge. Päris mõnus on sõita autos ning vaadata kui ilus igalpool on ja siis tulevad pähe jälle need mõtted, et nagu päriselt ka olen Hawaiil või? Aga nüüd see rand, see oli tuus, sest tegelt mulle eriti päevitada ei meeldi, aga jätkus muud tegevust ka, seal sai cliffjumpi teha, sellest on ka pilt facebookis. Ma pole kunagi nii kõrgelt vette hüppanud, aga see oli üli lahe! Muidugi ma veits kisasin ka ikka, sest natuke liiga palju aega oli õhus mõelda, et ma nüüd kukun kohe vette. Cliff polnud ainus äge asi seal, veel sai minna mingisse koopasse, mis vees oli ja siis veel ujusime ühele pisemale saarekesele. Igaljuhul see oli selline tore, mulle meeldiv rannas käik, sest ei pidanud ainult päevitama. Õhtul läksime Caroli sünnipäeva piknikule. Seal oli väga eestimeelne olemine, kuulasime palju eesti lugusid ning mängisime mingit mängu ka, kus olid eesti teemalised asjad.

Siis ühel teisel vabal päeval käisime pisikesel hikel, mis meie jaoks kujunes välja viie tunniseks, sest google maps pani veits segast. Seega kõndisime väga palju mõttetut maad. Iseenesest oli kõik ju lihtne, sest tee läks ülesse majade vahelt, mingis rikaste rajoonis ning siis tuli ühest aiast mööda põigata, kus oli jällegi kirjas, et minna ei tohi ja no jälle asfalt tee, AGA 5h 30 kraadiga ja mitte kordagi vilus kõndides võtab veitsa läbi küll. Vaade sealt oli SUPPPER ILUS, seda saab jälle sealt piltide pealt näha. Üks nimetus on sellel kohal Dead man’s cat walk, põnev nimi.

Järgmine päev käisime Makapuu ocean poolides. Jällegi pildid on sellest, aga no kui piltidel tundub selline oo mõnus lebo päev siis tegelt sai nats ikka matkata ka. Kõige pealt tuli mäkke kõndida mööda mingit jalakäijate teed, mis pidi Makapuu majaka juurde viima, aga pmst tipus pidi rajalt välja minema ja alla ronima. Seega täiesti eraldatud koht. Inimesi supper palju ei olnud ka. Mulle väga meeldis. Kui mulle muidu päevitada ei meeldi, siis seal oli tegelt üli pörfi, sest seal oli selline laavakivi igalpool ja ma leidsin spoti, mis oli täpselt nagu mingi lamamistool või diivan. Mõnus jahedam tuul käis ka koguaeg üle, seega polnud üldse palav, vaid üli mõnus olla, jäin korra isegi magama sinna. Need poolid olid nii läbipaistva veega, et kõik kalad, kes ujusid oli nii selgelt näha ja mõned meresiilid ja muud elukad kah.

Üks päev oli veel, aga mul on täitsa lühis, mul pole õrna aimugi mis ma siis tegin.

Nüüd see nädal oli esmaspäev täielik lebotamise päev. Enamus päevast lihtsalt passisin tühja ning õhtul läksin surfama. Võtsin Annu ka kaasa ja ta laenutas laua, millel oli gopro kinnitus küljes. Seega vahepeal vahetasime ja saime mõlemad filmi ja pildi peale. See, et Annu surfama tuli, oli väga eriline sündmus. Enne siia tulekut ta pole kunagi uskunud, et ta seda teha julgeb ja ta õppis siin alles korralikult ujuma. Kõik tuli tal välja supper hästi, sai isegi püsti ja puha. Supperlahe!!!

Täna mul on ka vaba päev, aga ma eile õhtust saati tunnen end jõle kehvasti. Nohu tunne ning kurk valus. Hommikuks oli kohe eriti valus. Jõin nats teed ja sõin sudafedi, veidi läks paremaks. Kodus ka passida ei tahtnud, seega läksin Daire ja Caroliga siia lähedale Diamond Headi juurde randa kaasa. Hikema nii poleks jõudnud minna, aga no sai vähemalt eemale natuke waikikist ja randa. Inimesi seal polnud üldse ja oli üsna muhe olemine. Loodetavasti ookeani vesi ravib nohu käppelt ära ja homme hea olla. Järgmised neli päeva ma töötan järjest. See tundub päris halb, mul nats ikka kopp ees ka. Iga päev üle 8 tunni töötada ja siis hommikul ning õhtul 1h ja natuke peale bussiga sõita on nats tüütu.

Aga varsti näeme! Vähem kui kuu aja pärast olen juba kodus J. 

Laiskvorst

Ma olen endiselt laisk blogi kirjutaja. Me käisime Annu ja Monikaga Honolulu loomaaias ära. See ei ole  väga suur loomaaed, aga üli äge, sest ta on selline hästi looduslik. Ülesehitus on vahva, dšungel nagu kohati ja minu jaoks võiksid loomaaias ainult kaelkirjakd ka olla, seega supper!!

Kõige ägedam koht ilmselt, kus nüüd käinud olen on Stairway to Heaven. Õhtul läksin kell 9 magama, et saada mõnegi une tunni, sest järgmine päev oli vaja 8.45 Kailual tööl olla. Äratus kell 12 öösel ning Annu sõber Joshua võttis meid peale. Joshuaga oli veel Õnneseen ka, kelle nimi on Sebastian, väga rõõmus inimene. Sõitsime siis sinna, auto tuli jätta ühte elamurajooni ning siis läbi metsa käia raja alguseni. Kottpime oli ning mul tekkisid igasugu paraad, et keegi hüppab põõsast välja. Enne treppe oli veel oht, et valvur on seal ning ei saagi minna, kui beatisime valvuri ja saimegi treppe mööda ülesse kõndima hakata. See on ehitatud kunagi sõjaväe poolt, sest selle mäe otsast näeb pea igalepoole. Tee peal saime vihma ja olime täiesti pilvede sees, tuul oli tohutu ning päikeseloojangut oodates oli päris külm. Alla minek oli lihtsalt nii nii nii ilus ja paljude inimeste jaoks ka väga hirmus ilmselt, sest siis Sa jõuad reaalsusesse, et kuhu kurat ma just enne tulin?? Ülesse minnes ei näinud ju pea midagi, aga kohati oli trepid täiesti nii, et ühel pool on üsna sirgelt alla ning teiselt poolt samuti. Seda kõike ei saa tegelikult kirjeldada, lihtsalt imeline! Pärast seda viisid nad mind otse Kailuale ning sain 8h ja 15 min korralikult tööd teha, sest muidugi oli selle suve kõige busym päev tööl! Aga kõik oli seda väärt!!!

Üleeile käisime Maunavili waterfalli juures. Sinna oli pisikene hike, umbes tunnine ja väga mudane. Sai natuke ujutud ja vette hüpatud. Kõige kõrgemast kohast hüppama ei hakanud, sest tundus nata liiga ohtlik sinna lambi kohta hüpata, päris paljud tegid seda, aga siiski. Aa ja seal olid need kalad, kes varbaid näksima tulin, päris naljakas tunne ning siis tuli järsku jala peale samasugune kala nagu mul akvaariumis põhjakoristaja on, uiuiui, väga kõdi ja ehmatas ära!!

Ja nüüd täna käisin surfamas. Üksinda, sest keegi ei tulnud minuga. Aga vägev olid ja täna olid head lained, üli lihtne oli kätte saada neid! Nii mõnus, nii mõnus!

Mm mul praegu jälle ei tule rohkem meelde, mida ma teinud olen. Korteris on olnud kõvasti draamat kindlasti, nagu ikka 9 tüdrukuga juhtub või no nüüd alates eilsest on meid 8. Helena juba läks Eestisse tagasi. Aa ükspäev käisin töökaaslasel külas, päris hea kontrast oli, neil elab 5 poissi koos, väga rahulik!! Vaatasime filmi ning oli mõnus vaheldus tüdrukute karjale.

Kõige selle kohta, mis ma kirjutasin on picasas ka pildid, need kõik jooksevad seal üleval paremal ka, ilmselt sinna peale vajutades saab ka sinna?

Ja nii minu lihtlauseline tekst läbi saigi.

Istun bussi peatuses ja ootan bussi. Siia kõndides oli jälle need veidrad mõtted, et tegelt ka ma elan Hawaiil? Ikka veel on raske uskuda. Ja siis vaatad palmipuusid ja mõnus naeratus tuleb näole. Kahju muiugi, et mu insenerist porokarjataja nii väga seal Lapimaal olla tahab! Aga noh, eks need porod ole nii südamelähedased!

Ükskord

See nädal olen päris palju töödanud. Aga kolmapäeval peale tööd käisin lohetamas ka. Ma nii väga igatsen meie parki, flati ja bootse. Ei tegelt oli lõbus. Slide hp-d pidi nagu nullist õppima, sest suurte uimedega oli nii veider. Ja reili strappidega, laua kontroll on null. :D Ühesõnaga palju harjumist ja sain ühe mõnna matsu ka, kus üks jalg jäi strappi kinni ning teine tuli välja, selline rätiku välja väänamise effekt oli jalaga. 

Aaaa ja pisi kilpkonna nägin ka. Hea, et ma talle otsa ei sõitnud.. Päris ohtlikud tüübid. Aga nii nunnud. 

Ükspäev käisid meil tööl venelased ja neid siin ka väga ei sallita, sest nad olid noooo niii jobud ja käitusid täiega jubedalt. 

Reedel käisin oma töökaaslase Beni, ta sõprade ja Annuga väljas. Väga väga tore oli. Ma muidugi olen alaealine siin, seega laenasin ühelt eesti tüdrukult isic kaarti ja saingi pubisse sisse. Nii veider. Kõik, kes 20 saades mõtlevad, et on juba jube vanad, tulge usasse. Sest tõesti on veider, et väljas kuskil õhtuti käia ei saa! Too sama õhtu kell 8 sain teada, et pean järgmine päev olema tööl hoopis Kailual, kell 8.45. Seetähendab, et ma pidin ärkama kell 6.15. Sain 3 h  magada ning järgmine päev oli kõige kõige raskem, mis mul siin olnud on, kõik kayakid, SUPid, surfilauad laenutati välja. Ühesõnaga üli palju tegemist, samas oli hea, et ei jõudnud mõelda, kui väsinud ma olen.

Ma olen nii suur laiskvorst, et kohe üldse ei kirjuta. Nüüd jälle suvalises järjekorras tulevad asjad meelde. Ühel vabal päeval käisin ühtede eestlastega kuskil hotelli rannas ja seal hotelli keskel oli bassein delfiinidega. Nad olid nii nunnud. Ma tahaks koju omale ühte!! Ja siis, kui me tagasi tulime, ma nägin KAELKIRJAKUID. Noh, me sõitsime bussiga loomaaiast mööda, me tegelt elame loomaaia kõrval, aga see oli teine külg, ja sealt oli neid näha, niiiiiiiii nunnud. Tahaks kaelkirjakut ka omale koju, Cocole raudselt meeldiks! Nüüd mul peaks kolmapäev vaba olema, siis lähme Annuga loomaaeda! Ma nii ootan, et nägin täna öösel unes Kaelkirjakuid.

Ma püüan kunagi jälle kirjutada. Rõdul siidrit juues on tegelt päris mõnus. Eriti kui õues on nii soe ja 15ndalt korruselt näeme ka nats ookeanile! Üli tuus. Jaaa see soe on üli hea, päriselt, kunagi ei pea mõtlema, et noh, mis täna selga panna, et külm ei oleks. Pigem, et palav ei oleks. Alati sama värk kõik. Ma loodan, et ma Eestis sügisel hommikul kooli minnes normaalselt riideid selga panna ei unusta. See võib reaalselt harjumatu olla, sest halba ilma ei eksisteeri!!! Või noh, nii palju, et õhtul 25 kraadiga on mul vahel külm…

Poolteistkuud ühes jutus?

Mõtlesin, et äkki ei peaks nii laisk olema ja hakkama midagi blogisse kirjutama. Mõne aasta pärast oleks tore lugeda ning saab kõiki korraga enamvähem kursis hoida oma tegemistega.

Igaljuhul, tulin siia siis 30. mai. Varahommikul hakkasin lendama ning Hawaii aja järgi olin juba õhtu kell 8 kohal, mis oli ülimalt veider, sest lendu oli 27 h ning sellest ajast vist mingi 2 h maksimum oli pime. Ühesõnaga, mega pikk päev! Lennujaamast korjas Eleni ja Priidu sõber Erik mind peale ning läksime North Shorele, kus ma nende sõprade juures ööbisin, kes parasjagu olid ühte maja valvamas, mis asus turtle bayl, hoovist otse sai randa. Ülimalt ilus koht!! Esimese nädala elasingi siis North Shorel, mis oli üli tore kogemus. Mõned päevad olid sisseelamiseks ja 3. juuni läksin esimest korda tööle. Töötan Hawaiian Watersportsis ning enamjaolt Kailual, kord nädalas ka siin samas Waikikil, kus ma nüüd elan. Töö leidsin tegeikult juba enne siia tulekut, meilisin neile ja nad olid minust huvitatud. Poes pean kõike tegema, kassas, aitama kayake, supe jms autodele laadida, koristama kui vaja jne. Mul nii vedas, et töö enne sain, sest kõigil oli sellega nii palju probleeme ning raha hakkas otsa saaama ja palju palju pinget.

Elan 8 teise eesti tüdrukuga Waikikil korteris. Meil on kaks magamistuba, elutuba, köök ja no nö söögituba ka, sest üks osa rõdust on välja ehitatud. A ja vannitubasid koos vetsuga on KAKS tükki, mis on ülimalt supper, sest järjekordasid eriti ei ole. Aga elu 9kesi korteris eriti lihtne pole, draamat on normaalselt ja rahulikult väga olla ei saa. Kuigi muidu on korter üli pörfi! Aadress oli meil 2575 Kuhio Ave, apt 1502, zip 96815 , kui keegi kirja kirjutada soovib. :D

Elust muidu on nüüd päris keeruline kirjutada. Töötan üsna palju, vaikselt hakkab sellest kopp ette saama. Tahaks minna Mauile ja teistele saartele ka vahepeal nüüd!! Aga mõned korrad on surfanud, ise laineid kätte saanud ja neid sõita saanud ka, mis on ülimalt mõnnna mõnna mõnna!!! Lohetamas olen käinud ainult korra ning Pärnus on siiski supper tingimused, sest olgem ausad, choppy vesi mind üldse enam ei tõmba ja siin on täiesti choppy! Korra käisin ühel üli jõhkral hikel Ka’au kraatris. See oli tõesti hull, minu esimene matk, koos bussiga mineku ja tulekuga läks kokku 9 tundi, millest reaalselt nagu üle 7 TUNNI me lihtsalt matkasime ronisime waterfallide kõrvalt ülesse ja alla köite abil ja nii. Päris ohtlik oli see kõik, aga üli tore ning see vaade oli päris päris päris ilus!!! Mõned päevad tagasi käisime veel Diamond Headil ka. See selline turistikas, väike lihtne jalutuskäik mäkke. Okei, pisut raskeks tegi selle see, et üles minek on kraatri sisemiselt poolelt ja päike kütab täiega, nii palav oli! Üleval oli mõnna, lebotasime ühe katuse peal, kuhu minna ei tohtinud, aga tänu sellele oli see turistivaba.

Sain esimest korda ka 4. juulit pidada! Käisin oma töökaaslase ja tema sõpradega jahiga Waikiki lahes? Või kuidas nad seda kutsuvad. Seal oli igaaaastane Floattoopia pidu, ehk kõik on jahtide, kaatrite või mõne ujuva asjaga kokku tulnud ning ulbivad madratsite ja asjadega seal! See oli ülimalt toretore!

Jaanipäeval kogunesid kõik eestlased läänerannikul ühte randa kokku. Meid oli seal ligi 80. Suur eestlaste jaanipäeva pidu ühesõnaga. Ööbisime rannas ning nagu jaanipäevale kohane, siis sadas vihma pool ööd. Ps, seal ei saja muidu peaaegu kunagi vihma!!!

Bhä, ma ei oska siia praegu üldse midagi rohkem kirjutada. Niigi on kõik segamini. Picasast saab pilte vaadata, ilmselt nüüd hakkan võib-olla siia neid ka panema, aga hetkel mingid olulisemad? leiab sealt.