Istun bussi peatuses ja ootan bussi. Siia kõndides oli jälle need veidrad mõtted, et tegelt ka ma elan Hawaiil? Ikka veel on raske uskuda. Ja siis vaatad palmipuusid ja mõnus naeratus tuleb näole. Kahju muiugi, et mu insenerist porokarjataja nii väga seal Lapimaal olla tahab! Aga noh, eks need porod ole nii südamelähedased!