Ma olen ikkagi veits liiga laisk, et blogi kirjutada. Nüüd ma mõtlesin, et äkki peaks, aga ega ma väga täpselt ju ei mäleta ka, mis toiminud on. Pilte panen ülesse veidi usinamalt ja sealt saab ka veits aimu.

Eelmine nädal olin suht vähe tööl. Seega üritasin ikka igapäev midagi teha. Esiteks me käisime mingite Annu sõpradega North Shorel Waimeia beachil. Sinna sõit oli äge, seal olek veel ägedam ning tagasisõit samuti äge. Päris mõnus on sõita autos ning vaadata kui ilus igalpool on ja siis tulevad pähe jälle need mõtted, et nagu päriselt ka olen Hawaiil või? Aga nüüd see rand, see oli tuus, sest tegelt mulle eriti päevitada ei meeldi, aga jätkus muud tegevust ka, seal sai cliffjumpi teha, sellest on ka pilt facebookis. Ma pole kunagi nii kõrgelt vette hüppanud, aga see oli üli lahe! Muidugi ma veits kisasin ka ikka, sest natuke liiga palju aega oli õhus mõelda, et ma nüüd kukun kohe vette. Cliff polnud ainus äge asi seal, veel sai minna mingisse koopasse, mis vees oli ja siis veel ujusime ühele pisemale saarekesele. Igaljuhul see oli selline tore, mulle meeldiv rannas käik, sest ei pidanud ainult päevitama. Õhtul läksime Caroli sünnipäeva piknikule. Seal oli väga eestimeelne olemine, kuulasime palju eesti lugusid ning mängisime mingit mängu ka, kus olid eesti teemalised asjad.

Siis ühel teisel vabal päeval käisime pisikesel hikel, mis meie jaoks kujunes välja viie tunniseks, sest google maps pani veits segast. Seega kõndisime väga palju mõttetut maad. Iseenesest oli kõik ju lihtne, sest tee läks ülesse majade vahelt, mingis rikaste rajoonis ning siis tuli ühest aiast mööda põigata, kus oli jällegi kirjas, et minna ei tohi ja no jälle asfalt tee, AGA 5h 30 kraadiga ja mitte kordagi vilus kõndides võtab veitsa läbi küll. Vaade sealt oli SUPPPER ILUS, seda saab jälle sealt piltide pealt näha. Üks nimetus on sellel kohal Dead man’s cat walk, põnev nimi.

Järgmine päev käisime Makapuu ocean poolides. Jällegi pildid on sellest, aga no kui piltidel tundub selline oo mõnus lebo päev siis tegelt sai nats ikka matkata ka. Kõige pealt tuli mäkke kõndida mööda mingit jalakäijate teed, mis pidi Makapuu majaka juurde viima, aga pmst tipus pidi rajalt välja minema ja alla ronima. Seega täiesti eraldatud koht. Inimesi supper palju ei olnud ka. Mulle väga meeldis. Kui mulle muidu päevitada ei meeldi, siis seal oli tegelt üli pörfi, sest seal oli selline laavakivi igalpool ja ma leidsin spoti, mis oli täpselt nagu mingi lamamistool või diivan. Mõnus jahedam tuul käis ka koguaeg üle, seega polnud üldse palav, vaid üli mõnus olla, jäin korra isegi magama sinna. Need poolid olid nii läbipaistva veega, et kõik kalad, kes ujusid oli nii selgelt näha ja mõned meresiilid ja muud elukad kah.

Üks päev oli veel, aga mul on täitsa lühis, mul pole õrna aimugi mis ma siis tegin.

Nüüd see nädal oli esmaspäev täielik lebotamise päev. Enamus päevast lihtsalt passisin tühja ning õhtul läksin surfama. Võtsin Annu ka kaasa ja ta laenutas laua, millel oli gopro kinnitus küljes. Seega vahepeal vahetasime ja saime mõlemad filmi ja pildi peale. See, et Annu surfama tuli, oli väga eriline sündmus. Enne siia tulekut ta pole kunagi uskunud, et ta seda teha julgeb ja ta õppis siin alles korralikult ujuma. Kõik tuli tal välja supper hästi, sai isegi püsti ja puha. Supperlahe!!!

Täna mul on ka vaba päev, aga ma eile õhtust saati tunnen end jõle kehvasti. Nohu tunne ning kurk valus. Hommikuks oli kohe eriti valus. Jõin nats teed ja sõin sudafedi, veidi läks paremaks. Kodus ka passida ei tahtnud, seega läksin Daire ja Caroliga siia lähedale Diamond Headi juurde randa kaasa. Hikema nii poleks jõudnud minna, aga no sai vähemalt eemale natuke waikikist ja randa. Inimesi seal polnud üldse ja oli üsna muhe olemine. Loodetavasti ookeani vesi ravib nohu käppelt ära ja homme hea olla. Järgmised neli päeva ma töötan järjest. See tundub päris halb, mul nats ikka kopp ees ka. Iga päev üle 8 tunni töötada ja siis hommikul ning õhtul 1h ja natuke peale bussiga sõita on nats tüütu.

Aga varsti näeme! Vähem kui kuu aja pärast olen juba kodus J.