Ma olen ikkagi veits liiga laisk, et blogi kirjutada. Nüüd ma mõtlesin, et äkki peaks, aga ega ma väga täpselt ju ei mäleta ka, mis toiminud on. Pilte panen ülesse veidi usinamalt ja sealt saab ka veits aimu.

Eelmine nädal olin suht vähe tööl. Seega üritasin ikka igapäev midagi teha. Esiteks me käisime mingite Annu sõpradega North Shorel Waimeia beachil. Sinna sõit oli äge, seal olek veel ägedam ning tagasisõit samuti äge. Päris mõnus on sõita autos ning vaadata kui ilus igalpool on ja siis tulevad pähe jälle need mõtted, et nagu päriselt ka olen Hawaiil või? Aga nüüd see rand, see oli tuus, sest tegelt mulle eriti päevitada ei meeldi, aga jätkus muud tegevust ka, seal sai cliffjumpi teha, sellest on ka pilt facebookis. Ma pole kunagi nii kõrgelt vette hüppanud, aga see oli üli lahe! Muidugi ma veits kisasin ka ikka, sest natuke liiga palju aega oli õhus mõelda, et ma nüüd kukun kohe vette. Cliff polnud ainus äge asi seal, veel sai minna mingisse koopasse, mis vees oli ja siis veel ujusime ühele pisemale saarekesele. Igaljuhul see oli selline tore, mulle meeldiv rannas käik, sest ei pidanud ainult päevitama. Õhtul läksime Caroli sünnipäeva piknikule. Seal oli väga eestimeelne olemine, kuulasime palju eesti lugusid ning mängisime mingit mängu ka, kus olid eesti teemalised asjad.

Siis ühel teisel vabal päeval käisime pisikesel hikel, mis meie jaoks kujunes välja viie tunniseks, sest google maps pani veits segast. Seega kõndisime väga palju mõttetut maad. Iseenesest oli kõik ju lihtne, sest tee läks ülesse majade vahelt, mingis rikaste rajoonis ning siis tuli ühest aiast mööda põigata, kus oli jällegi kirjas, et minna ei tohi ja no jälle asfalt tee, AGA 5h 30 kraadiga ja mitte kordagi vilus kõndides võtab veitsa läbi küll. Vaade sealt oli SUPPPER ILUS, seda saab jälle sealt piltide pealt näha. Üks nimetus on sellel kohal Dead man’s cat walk, põnev nimi.

Järgmine päev käisime Makapuu ocean poolides. Jällegi pildid on sellest, aga no kui piltidel tundub selline oo mõnus lebo päev siis tegelt sai nats ikka matkata ka. Kõige pealt tuli mäkke kõndida mööda mingit jalakäijate teed, mis pidi Makapuu majaka juurde viima, aga pmst tipus pidi rajalt välja minema ja alla ronima. Seega täiesti eraldatud koht. Inimesi supper palju ei olnud ka. Mulle väga meeldis. Kui mulle muidu päevitada ei meeldi, siis seal oli tegelt üli pörfi, sest seal oli selline laavakivi igalpool ja ma leidsin spoti, mis oli täpselt nagu mingi lamamistool või diivan. Mõnus jahedam tuul käis ka koguaeg üle, seega polnud üldse palav, vaid üli mõnus olla, jäin korra isegi magama sinna. Need poolid olid nii läbipaistva veega, et kõik kalad, kes ujusid oli nii selgelt näha ja mõned meresiilid ja muud elukad kah.

Üks päev oli veel, aga mul on täitsa lühis, mul pole õrna aimugi mis ma siis tegin.

Nüüd see nädal oli esmaspäev täielik lebotamise päev. Enamus päevast lihtsalt passisin tühja ning õhtul läksin surfama. Võtsin Annu ka kaasa ja ta laenutas laua, millel oli gopro kinnitus küljes. Seega vahepeal vahetasime ja saime mõlemad filmi ja pildi peale. See, et Annu surfama tuli, oli väga eriline sündmus. Enne siia tulekut ta pole kunagi uskunud, et ta seda teha julgeb ja ta õppis siin alles korralikult ujuma. Kõik tuli tal välja supper hästi, sai isegi püsti ja puha. Supperlahe!!!

Täna mul on ka vaba päev, aga ma eile õhtust saati tunnen end jõle kehvasti. Nohu tunne ning kurk valus. Hommikuks oli kohe eriti valus. Jõin nats teed ja sõin sudafedi, veidi läks paremaks. Kodus ka passida ei tahtnud, seega läksin Daire ja Caroliga siia lähedale Diamond Headi juurde randa kaasa. Hikema nii poleks jõudnud minna, aga no sai vähemalt eemale natuke waikikist ja randa. Inimesi seal polnud üldse ja oli üsna muhe olemine. Loodetavasti ookeani vesi ravib nohu käppelt ära ja homme hea olla. Järgmised neli päeva ma töötan järjest. See tundub päris halb, mul nats ikka kopp ees ka. Iga päev üle 8 tunni töötada ja siis hommikul ning õhtul 1h ja natuke peale bussiga sõita on nats tüütu.

Aga varsti näeme! Vähem kui kuu aja pärast olen juba kodus J. 

Laiskvorst

Ma olen endiselt laisk blogi kirjutaja. Me käisime Annu ja Monikaga Honolulu loomaaias ära. See ei ole  väga suur loomaaed, aga üli äge, sest ta on selline hästi looduslik. Ülesehitus on vahva, dšungel nagu kohati ja minu jaoks võiksid loomaaias ainult kaelkirjakd ka olla, seega supper!!

Kõige ägedam koht ilmselt, kus nüüd käinud olen on Stairway to Heaven. Õhtul läksin kell 9 magama, et saada mõnegi une tunni, sest järgmine päev oli vaja 8.45 Kailual tööl olla. Äratus kell 12 öösel ning Annu sõber Joshua võttis meid peale. Joshuaga oli veel Õnneseen ka, kelle nimi on Sebastian, väga rõõmus inimene. Sõitsime siis sinna, auto tuli jätta ühte elamurajooni ning siis läbi metsa käia raja alguseni. Kottpime oli ning mul tekkisid igasugu paraad, et keegi hüppab põõsast välja. Enne treppe oli veel oht, et valvur on seal ning ei saagi minna, kui beatisime valvuri ja saimegi treppe mööda ülesse kõndima hakata. See on ehitatud kunagi sõjaväe poolt, sest selle mäe otsast näeb pea igalepoole. Tee peal saime vihma ja olime täiesti pilvede sees, tuul oli tohutu ning päikeseloojangut oodates oli päris külm. Alla minek oli lihtsalt nii nii nii ilus ja paljude inimeste jaoks ka väga hirmus ilmselt, sest siis Sa jõuad reaalsusesse, et kuhu kurat ma just enne tulin?? Ülesse minnes ei näinud ju pea midagi, aga kohati oli trepid täiesti nii, et ühel pool on üsna sirgelt alla ning teiselt poolt samuti. Seda kõike ei saa tegelikult kirjeldada, lihtsalt imeline! Pärast seda viisid nad mind otse Kailuale ning sain 8h ja 15 min korralikult tööd teha, sest muidugi oli selle suve kõige busym päev tööl! Aga kõik oli seda väärt!!!

Üleeile käisime Maunavili waterfalli juures. Sinna oli pisikene hike, umbes tunnine ja väga mudane. Sai natuke ujutud ja vette hüpatud. Kõige kõrgemast kohast hüppama ei hakanud, sest tundus nata liiga ohtlik sinna lambi kohta hüpata, päris paljud tegid seda, aga siiski. Aa ja seal olid need kalad, kes varbaid näksima tulin, päris naljakas tunne ning siis tuli järsku jala peale samasugune kala nagu mul akvaariumis põhjakoristaja on, uiuiui, väga kõdi ja ehmatas ära!!

Ja nüüd täna käisin surfamas. Üksinda, sest keegi ei tulnud minuga. Aga vägev olid ja täna olid head lained, üli lihtne oli kätte saada neid! Nii mõnus, nii mõnus!

Mm mul praegu jälle ei tule rohkem meelde, mida ma teinud olen. Korteris on olnud kõvasti draamat kindlasti, nagu ikka 9 tüdrukuga juhtub või no nüüd alates eilsest on meid 8. Helena juba läks Eestisse tagasi. Aa ükspäev käisin töökaaslasel külas, päris hea kontrast oli, neil elab 5 poissi koos, väga rahulik!! Vaatasime filmi ning oli mõnus vaheldus tüdrukute karjale.

Kõige selle kohta, mis ma kirjutasin on picasas ka pildid, need kõik jooksevad seal üleval paremal ka, ilmselt sinna peale vajutades saab ka sinna?

Ja nii minu lihtlauseline tekst läbi saigi.